päästevesti ülevaatus

Päästevest on isikukaitsevahendite liik, mis hoiab inimest vette kukkudes vee peal. Päästevestide tehniliste omaduste osas kehtivad rahvusvahelised standardid ja riiklikud eeskirjad. Tavaliselt nähtud päästevestid on vahtplastist päästevestid ja täispuhutavad täispuhutavad päästevestid. Millised on päästevestide kontrollistandardid? Kuidas täispuhutavat päästevesti kontrollida?

01 päästevesti kontrolli standard

1. Täispuhutavate päästevestide ülevaatuse standard

Eksport EL riikidesse- Päästevestid peavad vastama CE (või ISO) nõuetele. Sertifitseerimisel on kolm taset, mis on määratud päästevesti pakutava minimaalse ujuvusega, väljendatuna njuutonites: 100N – kaitstud vetes või rannikul purjetamiseks 150N – avamerepurjetamiseks 275N – süvamerepurjetamiseks ja äärmuslikes tingimustes väljumiseks USA – Selle standardi on välja andnud Ameerika Ühendriikide rannavalve (USCG). Kaks sertifitseerimisastet eristatakse peamiselt minimaalse ujuvuse alusel, sarnaselt Euroopa standarditele. I tase: 150N täispuhutavatel päästevestidel (100N vahtplastist päästevestidel). Sobib igat tüüpi purjetamiseks, ka kõige raskemates tingimustes. II tase: 100N täispuhutavatel päästevestidel (70N vahtplastist päästevestidel). Sobib purjetamiseks sisemaal ja suletud vees.

2.Päästevestide riiklikud testimisstandardid

GB/T 4303-2008 Merepäästevest GB/T 5869-2010 Päästevesti lamp GB/T 32227-2015 Merepäästevest GB/T 32232-2015 Laste päästevest GB/T 36508-2018 Lennundus sissepuhutav päästevest 3-2018 GB20131-27 Täispuhutav merepäästevest

Igal juhul peavad päästevestid vastama kehtivatele ekspordiriigi ja teie tegevusega seotud standarditele.

13. juulil 2022 avaldati kohustuslik standard GB 41731-2022 “Täispuhutavad merepäästevestid” ja see rakendub ametlikult 1. veebruaril 2023.

02 Täispuhutavate merepäästevestide visuaalse kontrolli nõuded 

1. Täispuhutavate merepäästevestide (edaspidi "päästevestid") värv peaks olema oranžikaspunane, oranžikaskollane või selget värvi.

2. Päästevesti peaks saama vahet tegemata kanda mõlemal küljel. Kui seda saab kanda ainult ühel küljel, peaks see olema päästevestil selgelt märgitud.

3. Päästevestil peab olema kiire ja lihtne suletav kandja ning kiire ja korrektne kinnitus ilma sõlmedeta.

4. Päästevestile tuleks selle ilmselgele osale märkida järgmises tabelis näidatud kõrguse ja kaalu vahemik ning kuivale laste päästevestile tuleks märkida ka märk “Laste päästevest”.

5. Kui katsealune on vees staatilises tasakaalus, ei tohi päästevesti välispinnale kinnitatud helkurlindi kogupindala veepinnast olla väiksem kui 400 cm ja helkurlint peab vastama nõuetele. IMO resolutsiooni MSC481(102).

6. Kui täiskasvanute päästevest ei ole mõeldud inimestele, kelle kaal on suurem kui 140 kg ja rinnaümbermõõt on suurem kui 1750 mm, tuleks varustada vastavate tarvikutega, et päästevesti saaks selliste inimeste külge kinnitada.

7. Päästevest peab olema konstrueeritud visatava ujuvnööri või muu vahendiga nii, et seda oleks võimalik kuivas vees siduda päästevesti külge, mida kannab teine ​​inimene,

8. Päästevest peab olema konstrueeritud tõsteseadme või kinnitusega kandja veest päästepaadi/parve või valvepaati tõmbamiseks.

9. Päästevestil peab olema päästevesti lambikinnitus, mis peaks vastama nõuetele.

10. Päästevest peaks ujuvusena toetuma täispuhutavale õhukambrile ja seal peaks olema vähemalt kaks sõltumatut õhukambrit ning ühegi õhukambri täitumine ei tohiks mõjutada teiste õhukambrite olekut. Pärast vette kastmist peaks olema palju kuiva, kaks sõltumatut õhukambrit, mis on automaatselt täis pumbatud, ja samal ajal peaks olema käsitsi täitmisseade ning iga õhukambrit saab suu kaudu täis pumbata.

11. Päästevest peaks vastama vastavatele nõuetele, kui mõni õhukambritest kaotab ujuvuse.

03 Ülevaatusnõuded täispuhutavatele merepäästevestidele 

1 Kaetud kangad täispuhutavate õhukambrite jaoks

1.1 Katte haardumine Pinnakatte kuiva ja märja nake keskmine väärtus ei tohi olla väiksem kui 50N/50mm. 1.2 Rebimistugevus Keskmine rebenemistugevus ei tohi olla väiksem kui 35 N. 1.3 Katkestustugevus ja katkemispikenemine Kuiv- ja märgtõmbetugevuse keskmine väärtus ei tohi olla väiksem kui 200 N ja purunemispikenemine ei tohiks olla suurem kui 60%. 1.4 Vastupidavus paindepragudele Pärast paindepragude vastupidavuse katset ei tohiks olla nähtavaid pragusid ega kahjustusi. 1.5 Värvi vastupidavus hõõrdumisele Kuiv- ja märjavärvi hõõrdumiskindlus ei tohi olla madalam kui klass 3. 1.6 Värvi valguskindlus Värvi valguskindlus ei tohi olla väiksem kui klass 5. 1.7 Värvikindlus mereveele Värvikindlus mereveele peaks olema ei tohi olla madalam kui 4. hinne.

2Rihm2.1 Standardseisundi purunemistugevus Keskmine tõmbetugevus ei tohiks olla väiksem kui 1600N2.2 Keskmine purunemistugevus pärast vanandamist ei tohiks olla väiksem kui 1600N ega tohi olla väiksem kui 60% standardseisundi purunemistugevusest.

3Lukk3.1 Standardseisundi purunemistugevus Keskmine purunemistugevus ei tohi olla väiksem kui 1600N. 3.2 Vananemisjärgne tõmbetugevus Keskmine tõmbetugevus ei tohi olla väiksem kui 1600 N ega tohi olla väiksem kui 60% tõmbetugevusest standardseisundis. 3.3 Tõmbetugevus pärast soolapihustamist Keskmine purunemistugevus ei tohi olla väiksem kui 1600 N ja ei tohi olla väiksem kui 60% purunemistugevusest standardseisundis.

04 Muud ülevaatusnõuded täispuhutavatele merepäästevestidele

1.Vile- Päästevestiga varustatud vile peaks suutma õhus häält teha kohe pärast värskesse vette kastmist ja välja võtmist. Helirõhu tase peaks jõudma 100 dB(A). – Vile peaks olema valmistatud mittemetallist materjalist, ilma jämedateta pinnal ja võib teha häält ilma, et see liiguks ühelegi objektile. – Vile kinnitatakse päästevesti külge peenikese trossiga ning paigutus ei tohiks mõjutada päästevesti jõudlust ning kandja käed peaksid saama seda kasutada. – Peenikese nööri tugevus peaks vastama GB/T322348-2015 52 nõuetele

2.Temperatuuri tsükkelPärast 10 kõrge ja madala temperatuuri tsüklit kontrollige päästevesti välimust. Päästevestil ei tohiks olla kahjustuste märke, nagu kokkutõmbumine, pragunemine, paisumine, lagunemine või muutused mehaanilistes omadustes.

3.Täispuhutav jõudlus- Automaatseid ja manuaalseid täispumpamissüsteeme tuleks kasutada õhupuhumiseks kohe pärast iga temperatuuritsüklit ning päästevestid peavad olema täielikult täis pumbatud. – Pärast 8-tunnist hoidmist kõrgel temperatuuril 40 °C ja madalal temperatuuril –15 °C peaksid päästevestid olema käsitsi täispuhumissüsteemiga täielikult täis pumbatud.

4. Pärast seda, kui ujuvuskao päästevest on 24 tunniks kastetud magevette, ei tohiks selle ujuvuse kadu ületada 5%.

5. PõletuskindlusPäästevest on ülekuumenenud 2s. Pärast leegist lahkumist kontrollige päästevesti välimust. See ei tohiks jätkata põlemist üle 6 sekundi ega jätkata sulamist.

6. Tugevus- Kere ja tõsterõnga tugevus: päästevesti kere ja tõsterõngas peavad taluma 3200N jõudu 30 minutit ilma vigastusteta ning päästevest ja tõsterõngas peavad vastu pidama päästevesti mõjule. 2400N 30 min ilma kõrvu kahjustamata. -Õla tugevus: päästevesti õlg peaks kannatama 900N jõudu kahjustamata 30min ja laste päästevesti õlg 700N jõudu ilma vigastusteta 30min.

7.Riietatud- Ilma juhendamiseta peaks 75% katsealustest 1 minuti jooksul päästevestid õigesti selga panema ja pärast juhendamist 100% katsealustest 1 minuti jooksul. – Provintsi ilmastikutingimustes peaksid 100% punktis 4.91 nimetatud katsealustest päästevesti õigesti selga panema 1 minuti jooksul – Testi läbiviimisel tuleb kasutada nii täispuhutud kui ka mittetäituvaid päästeveste.

8.Vee jõudlus- Taastamine: pärast seda, kui katsealune on kandnud päästevesti, ei tohiks keskmine taastamisaeg olla pikem kui keskmine taastamisaeg pluss 1 s, kui ta kannab täiskasvanud päästevesti (RTD). Kui esineb "mitte-klapitav" olukord, ei tohiks "mitteklappimise" arv ületada RTD kandmise kordade arvu. RTD peab vastama IMO MSC.1/Circ1470 nõuetele – Staatiline tasakaal: kui katsealune on staatilises tasakaalus valitud päästevestiga ülespoole, peab see vastama järgmistele nõuetele. a) Puhas kõrgus: kõigi katsealuste keskmine puhas kõrgus ei tohiks olla väiksem kui keskmine puhas kõrgus RTD kandmisel miinus 10 mm b) Torso kaldenurk: kõigi katsealuste kehatüve keskmine kaldenurk ei tohiks olla väiksem kui kehatüve keskmine kaldenurk RTD kandmisel. miinus 10 mm Minge 10° sukeldumise ja vette kukkumise juurde: pärast vette kukkumist ja päästevesti kandes ooteseisundis sukeldumist peavad testijad vastama järgmistele nõuetele: a) hoidke katsepersonali näoga ülespoole ja kõigi katsepersonali puhaskõrgus veepinnast ei ole väiksem kui 5103 Keskmine puhas kõrgus RTD kandmisel, mis on testimisel määratud miinus 15 mm: b) päästevest ei tule ära ega põhjusta katsepersonali vigastusi: c) ei mõjuta vett. ujuvuselemendi jõudlus või purunemine: d) ei põhjusta päästevesti valgusti kukkumist ega kahjustamist. – Stabiilsus: pärast seda, kui objekt on vees, ei tohiks päästevest küljelt küljele kõikuda, nii et subjekti nägu on veest väljas. Vähemalt sama palju katsealuseid samas seisundis kui RTD kandmisel. – Ujumine ja veest väljumine: pärast 25 m ujumist ei tohi päästeveste kandvate katsealuste arv, kes suudavad ronida päästeparvele või jäigale platvormile 300 mm kõrgusel veepinnast, olla vähemalt 2/3 katsealuste arvust. ilma päästevestideta .

9.Täispuhutav peakoormusPärast seda, kui täispuhutavale peale on rakendatud igast suunast (220±10)N jõudu, ei tohiks see olla kahjustatud. Päästevest ei tohiks õhku lekkida ja püsida õhukindlana 30 minutit.

10.Surve allNormaalses seisukorras päästevestil ei tohiks pärast 75 kg koormuse kandmist olla paisumist ega mehaaniliste omaduste muutusi ning õhulekkeid ei tohiks esineda.

11. Surve jõudlus- Ülerõhk: päästevest peaks toatemperatuuril taluma ülemäärast siserõhku. See peaks jääma puutumatuks ja hoidma seda rõhku 30 minutit. - Vabastusventiil: kui päästevest on varustatud vabastusventiiliga, peaks see suutma tagada ülerõhu vabastamise. Päästevest peab jääma puutumatuks ja säilitama oma survet 30 minutit, sellel ei tohi olla kahjustuste märke, nagu purunemine, paisumine või mehaaniliste omaduste muutumine, ega tohi nähtavalt kahjustada täispuhutavaid osi. – Õhupeetus: päästevesti täispuhutav õhukamber täidetakse õhuga ja asetatakse 12 tunniks toatemperatuurile, rõhulang ei tohiks olla suurem kui 10%.

12.Metallosad- Päästevestide metallosad ja komponendid peavad olema merevee korrosioonikindlad. Pärast punktile 5.151 vastavat soolapihustuskatset ei tohi metallosadel ilmneda ilmset korrosiooni ega mõju päästevesti teistele osadele ning need ei tohi halvendada päästevesti toimivust. – Kui päästevesti metallosad on paigutatud magnetkompassist 500 mm kaugusele, ei tohiks metallosade mõju magnetkompassile ületada 5°.

13. Vältige vale inflatsiooniPäästevestil peaks olema juhusliku inflatsiooni vältimise funktsioon. Ülaltoodud on Euroopa Liitu, Ameerika Ühendriikidesse eksporditavate päästevestide kontrollistandardid, päästevestide vastavad riiklikud standardid ning riiklike täispuhutavate merepäästevestide materjali, välimuse ja kohapealse kontrolli nõuded.