Teame, et hüaluroonhape ilutootena on niisutava ja niisutava toimega ning seda kasutatakse laialdaselt erinevates nahahooldustoodetes nagu näomask, näokreem ja niisutajad. Teaduse ja tehnoloogia arengu ning elatustaseme paranemisega ei ole inimeste rõivaste otsimine mitte ainult ilus ja soe, vaid ka mugav, keskkonnasõbralik ja tervislik. Lisaväärtusega funktsionaalse tekstiilina on see üha populaarsem. Kui hüaluroonhape puutub kokku tekstiiliga, siis milliseid sädemeid see tekitab?
Mis on hüaluroonhape ja milline on selle mõju?
Hüaluroonhape, tuntud ka kui hüaluroonhape, on suur polüsahhariid, mis koosneb kahest disahhariidühikust, D-glükuroonhappest ja N-atsetüülglükoosamiinist. Hüaluroonhape on sidekoe, nagu inimese rakkudevaheline aine, klaaskeha, liigeste sünoviaalvedelik, oluline komponent ning sellel on oluline füsioloogiline roll vee säilitamisel, rakuvälise ruumi säilitamisel, osmootse rõhu reguleerimisel, määrimisel ja rakkude paranemise soodustamisel.
Mis on hüaluroonhappe tekstiilid? Millised on selle eelised?
Hüaluroonhappe tekstiilid viitavad hüaluroonhapet sisaldavatele tekstiilidele, kinnitades hüaluroonhappe molekulid kiudude külge läbi järelviimistlusprotsessi. Võrreldes kosmeetikaga on tekstiilide kokkupuuteaeg inimkehaga pikem ja kokkupuutepind suur. Hüaluroonhape, kangale lisatud funktsionaalne komponent, võib naha tervise eest hoolitseda suuremal määral. Seetõttu on hüaluroonhappega valmistatud tekstiilid tarbijate seas populaarsed. Hüaluroonhappe molekul sisaldab suurel hulgal hüdroksüülrühmi ja muid polaarseid rühmi, mis võivad madala kontsentratsiooniga moodustada pideva kolmemõõtmelise kärgstruktuuriga võrgustiku struktuuri, mistõttu hüaluroonhape suudab sarnaselt "molekulaarse käsnaga" neelata ja säilitada 1000 korda rohkem kui oma. vee kaalu, muutes kanga pehmeks ja mugavaks ning hoides naha niiske ja mitte kuivana. Hüaluroonhape on rahvusvaheliselt tunnustatud kui parim niiskusesäilitaja, ülistava nimetusega “looduslik niisutusfaktor”, lisaks on see glükosaminoglükaan, millel puudub liigispetsiifilisus, hea sobivus ning mis ei põhjusta allergilisi reaktsioone ega ohutusprobleeme.
Kuidas hüaluroonhappega tekstiile toodetakse ja töödeldakse?
Praegu on hüaluroonhapet sisaldavate kangaste valmistamisel neli peamist meetodit: kastmisvaltsimise meetod, mikrokapslimeetod, katmismeetod ja kiumeetod. Kastmismeetod on omamoodi töötlemismeetod, mis kasutab hüaluroonhapet sisaldavat viimistlusvahendit kanga töötlemiseks kastmismeetodil. See meetod on lihtne, mugav ja tõhus ning seda kasutatakse praegu laialdaselt. Mikrokapslimeetod on meetod, mis kasutab kilet moodustavaid materjale hüaluroonhappe pakkimiseks mikrokapslitesse ja seejärel kinnitatakse mikrokapslid kangakiududele. Selle meetodiga on võimalik saada püsivalt niiskust säilitavaid kangaid. Katmismeetodil sadestatakse hüaluroonhape kiu pinnale tavaliselt elektrostaatilise isekoostumistehnoloogia abil, mis on keerulisem ja vähem rakendatav. Kiudmeetod on meetod, mille käigus lisatakse ketramise põhilahusesse hüaluroonhapet ja seejärel tsentrifuugitakse. Selle meetodiga on võimalik saada suurema vastupidavusega hüaluroonhappetekstiile ning see on ka hüaluroonhappetekstiilide suuremahulise töötlemise suund tulevikus.
Kuidas teha kindlaks, kas tekstiilis on hüaluroonhapet?
Üldjuhul ei saa hüaluroonhapet sisaldavaid tekstiile visuaalse vaatlusega eristada, samuti on seda raske käsitsi katsumise meetodil eristada. Seetõttu tuleb täppisinstrumentide abil analüüsida, kas tekstiilid sisaldavad looduslikku niisutusfaktorit hüaluroonhapet. Praegu on hüaluroonhappe sisalduse tuvastamiseks kolm peamist meetodit: kolorimeetria, kõrglahutusega vedelikkromatograafia ja kõrgefektiivse vedelikkromatograafia. Kolorimeetrilisel meetodil on nõrk spetsiifilisus ja seda on lihtne häirida, mis võib põhjustada ebatäpseid testitulemusi ja valepositiivseid tulemusi. Mahuvälistuse kõrgefektiivsel vedelikkromatograafial on tavaliselt kõrge avastamispiir, mis kehtib kõrge hüaluroonhappesisaldusega kosmeetikatoodete puhul, kuid mitte suhteliselt madala sisaldusega tekstiilide puhul. Kõrgefektiivne vedelikkromatograafia jaguneb praegu atsidolüüsiks – kolonnieelne derivatiseerimine – kõrgefektiivseks vedelikkromatograafiaks ja ensümolüüsiks – kõrgefektiivseks vedelikkromatograafiaks. Nende hulgas on atsidolüüs – kolonnieelse derivatiseerimise-testi toimimise etapid tülikad ja testitulemuste reprodutseeritavust tuleb parandada, mistõttu seda meetodit kasutatakse vähem; Tänu ensüümi ja üksiku ensümolüüsiprodukti heale spetsiifilisusele on ensümolüüsil tugev spetsiifilisus ja suur täpsus ning seda on järk-järgult rakendatud kompleksproovide hüaluroonhappe sisalduse analüüsimisel.
Postitusaeg: 17. märts 2023